Psalm 142 on kirjutatud Taaveti poolt, kes põgenes koopasse (tõenäoliselt Sauli tagakiusamise eest) ja esitab meile psalmisti meeleheitliku palve; ta on üksi, suures ohus ja vajab hädasti abi.

Psalm 142 - meeleheitlik appihüüdmine

Kuna psalm 142 on väga isiklik palve, õpetab ta meile, et just üksilduse hetkedel näeme oma suurimaid väljakutseid. Kuid Issand lubab meil selliseid olukordi läbi elada just selleks, et me saaksime tugevdada oma suhet Temaga.

Selle õpetusega silmitsi seistes räägib psalmipidaja avameelselt Jumalaga, väljendades oma probleeme, lootes päästele.

Ma hüüdsin oma häälega Issanda poole; ma palusin oma häälega Issandat.

Ma valasin oma kaebuse tema ette; ma panin oma häda tema ette.

Kui mu vaim oli minus rahutu, siis teadsid sa mu teed. Teel, mida ma kõndisin, oli minu eest peidetud lõksu.

Ma vaatasin oma parema käe poole ja nägin, kuid keegi ei tundnud mind. Mul puudus varjupaik, keegi ei hoolinud mu hingest.

Ma hüüdsin sinu poole, Issand, ja ütlesin: 'Sina oled mu pelgupaik ja mu osa elavate maal'.

Vasta mu hüüatusele, sest ma olen väga hädas; vabasta mind mu tagakiusajatest, sest nad on minust tugevamad.

Too mu hing vanglast välja, et ta ülistaks sinu nime; õiglased ümbritsevad mind, sest sa oled mulle head teinud.

Psalmi 142 tõlgendamine

Järgnevalt avaneb pisut rohkem Psalmi 142 kohta, selle salmide tõlgendamise kaudu. Loe tähelepanelikult!

Salmid 1-4 - mul puudus varjupaik

"Oma häälega hüüdsin ma Issanda poole, oma häälega palusin ma Issandat. Ma valasin oma kaebuse välja tema palge ees, ma esitasin talle oma häda. Kui mu vaim oli minus ahastuses, siis sa teadsid mu tee. Teel, mida ma käisin, oli minu eest varjatud lõks. Ma vaatasin oma parema käe poole ja nägin, aga keegi ei tundnud mind. Varjutus oli minust kadunud, keegi ei hoolinud mu hingest."

Hüüded, palved, psalm 142 algab psalmisti meeleheitel. Üksinda surelike seas väljendab Taavet valjusti kogu oma ahastust; lootuses, et Jumal kuuleb teda.

Tema meeleheide on siinkohal seotud tema vaenlaste plaanidega, kes panevad lõksud tema tavapäraselt turvaliselt käidud teele. Tema kõrval ei ole ühtegi sõpra, usaldusisikut ega kaaslast, kes saaks talle tuge pakkuda.

Salmid 5-7 - Sa oled minu varjupaik

"Sinu poole, Issand, olen ma hüüdnud, ma ütlesin: "Sina oled mu pelgupaik ja mu osa elavate maal. Vasta mu hüüatusele, sest ma olen väga hädas. Vabasta mind mu tagakiusajatest, sest nad on minust tugevamad. Too mu hing vanglast välja, et ma kiidaksin sinu nime; õiglased ümbritsevad mind, sest sa oled mulle head teinud."

Nagu me juba nägime, ei ole Taavetil kohta, kuhu põgeneda, kuid ta mäletab, et ta võib alati loota Jumalale, kes teda oma piinajatest - antud juhul Saul ja tema sõjavägi - päästab.

Ta palvetab, et Issand tooks ta välja sellest pimedast koopast, kus ta on, sest ta teab, et sellest ajast peale ümbritsevad teda õiglased, kes kiidavad Jumala headust.

Lisateave :

• Kõigi psalmide tähendus: oleme kogunud teile 150 psalmi.
• Kas sa tunned hingede roosiaega? Õpi, kuidas seda palvetada?
• Võimas palve abi saamiseks hädapäevadel